+47 75 77 51 00 poassta(alfa)arran.no

Dán jagávj Bårjås le oasen.

Bårjås 2010

Kultuvrra ja luonndoárbbe
Kultur og naturarv
 NOK 110    

Dán jagásj Bårjås le luonndo- ja kultuvrraárbe birra. Jahke 2010 le aj ANa rijkajgasskasasj luonndovaljesvuoda jahke. Vuonan lip oadtjum ådå luonndosuodjalimlágav jages 2009, luonndovaljesvuoda háldaduslágav (luonndovaljesvuodalágav).

Jon Petter Gintala ja Viktor Solbakkena artihkkalijn gåktu luonndo le materiálalasj kultuvra vuodon. Sáme álggoálmmugin ja etnihkalasj unneplåhkon Vuonan, le sámijn materiálalasj kultursuodjalibmáj gájbbádusá. Dát sihtá javllat sáme máhtti gájbbedit fysihkalasj ja økonomalasj ævtojt ietjas kultuvrraiellemij. Dáv ienemusát diehtet ællosujton le, gånnå árbbedábálasj rievtesvuoda ja guhkesájge adno, valla ja álmmukrievtesvuoda vælggogisvuoda vaddi nanos suodjalimev ællosujttuj æládussan ja sáme kultuvrraguodden. Valla máhtti gus merraæládussaj aj dá njuolgadusá gullut? Merraæládus duola dagu luossabiebbmam ij la árbbedábálasj sáme æládus. Valla Solbakken vuoset jut Sámeriektájuogos adná merraguovlo aj li guovlo masi álggoálmmugin galgatji rievtesvuoda má, gå dájt li árbbedábálattjat viessomlájbben ávkástallam. Solbakken tjielggi aj gåktu Måsske oattjoj luossabiebbmamkonsesjåvnåjt etnihkalasj vuodon jagen 2002. Sáme rievtesvuoda merraguovlojda ælla tjielggam ja árrat le ájn javllat majdik jut Måske ássje majdik dási vájkkut.

Gintal tjielggi oajvveulmijt ådå luonndováljesvuodalágan, ja aj gåktu láhka sáme berustimijt gåbttjå. Sáme luondo ávkástallam ij la luonndoárvojda vahágijt buktám, ja ávkástallam le buktám guovlojn dálla li suodjalimárvo, danen gå li luondos tjáppe ja gå teknihkalasj ásadimijs le binná, jali åvvånis ælla. Divtasvuonan plánidum álgeduvvat merrasuodjalimpládna jagen 2010, ja jagen 2011 mierreduvvá jus Divtasvuona-Hellmo nasjonálpárkkaplána galggi joarkeduvvat jali låhpaduvvat. Luonndovaljesvuodaláhka gájbbet midja åvdåsvásstádusáv válldep guoddelis luonndoávkástallamis. Divtasvuonan li stuorra ásadime luondon åvdutjis ja ienep ásadime plániduvvi. Gintal hásstal mijáv dajna gå dákkár ásadimijn le aj birásgålo majt mij vierttip vieledit.

Árran le álgadam ma∫emus oase bargov vuodovuosádusás. Vuosádusán e dåssju gávne galga vuoseduvvat, valla ierit ietján de galggi ájnegis ulmusjhiståvrå, rituála, árbbedábálasj diehto j.n.v.. Dán bargo oassen álgijma duodastimprosjevtav «Gierkkamis ráhpuj». Sidájma diehtet ienebuv rituálaj, jali dábij birra ja ulmutjijt ságájdahtijma Divtasvuonan 2009-gidá ja 2010gidá. Anne Kalstad Mikkelsen le plánimbargo guovdátjin læhkám, valla prosjæktabarggo le lahka aktisasjvuodajn bargaduvvam dájs: Lis-Mari Hjortfors, Else Johansen Kleppe ja Harald O. Lindbach. Sij li guhtik artihkkalav tjállám konfirmásjåvnåj, sáme mánnávuoda, ja jábmemja hávddádimdábij birra.. Sij gijtti Annev ja Oddmund Andersenav, gudi goappátja libá stuorra viehkken læhkám ulmutjijt gávnnat gudi sihtin ságájdahteduvvat. Sij aj gijtti ulmutjijt gudi li sijáv viehkedam dájna bargujn, ja ulmutjijt Divtasvuona sebrudagán gudi li juojddáv dágástallamij baktu prosjæktaj buktám. Nammaduvvat hæhttu jut prosjækta lij unne, nav vaj ienep guoradallama ja ságájdahttema hæhttuji dagáduvvat. Mij sihtap ienebuj ságastallat rituálaj birra, ja sihtap aj ságastit ulmutjij gejn li duossta dássta histåvrå majt sij sihti midjij subtsastit. Histåvrå máhtti liehket mijá histåvrrå gånnå aj dárojduhttempolitihkas le sáhka. Juska politihkka le låhpaduvvam, de ælla gájkka histåvrå subtsastuvvam. Ihkap vierttip uvsajt ráhpat dákkár histåvråjda vaj boahtteájgge ij galga liehket åvdusj ájges vájkkudum?

Sigmund Elgarøy bajet aj muodugasj gatjálvisáv ietjas artihkkalin sáme psykalasj varresvuodasuodjalime birra. Gatját jus Sáme nasjonálalasj máhtudakguovdásj- psykalasj varresvuohta (SANKS), galggá barggat iehpedábálattjat ja ma∫en válldet kollektijva gatjálvisájt duola dagu dárojduhttempolitihka vájkkudusájt ja giellaláhppemav, ja aj dættov moaddása dåbddi gå boahttsu vuojádalli tågas Nordlánda ruovdderahten. Dán miellabåktem artihkkalin tjielggi sån tjielgga politihkalasj prinsihpa dárbojt psykalasj varresvuodasuodjalibmáj hiebadum sáme álmmuga gáktuj viertti åvddånahteduvvat avtajn rádijn sáme bájkálasj sebrudagáj, ja dát gullu aj mij gassjelisvuodajda ja viehkkevuogijda guoskadallá.

Ronny Nergård ja Linda van der Spa libá artihkkalav sáme tsiekkadusáj birra tjállám. Tsiekkadusá ællitja dåssju iellemav birástahttemin, ja juonná gånnå årrop, valla le aj kulturmujto. Artihkkalin tjaleduvva manen dakkar tsiekkadusa hahttuji bisoduvvat. Dajt ma∫emus jagijt li moadda tsiekkadussuodjalim prosjevta tjadaduvvam julev- ja bihtamsame guovlon, ja saj liba sierra duodastam Amandusa dabe abddimav Buorgon Divtasvuonan.

Ietja goahte mij le suodjaluvvam le Magdalene Normanne mannavuoda goahte Hierenjargan, mij le oassen Museum Nord-Tysfjord museas. Beate Heide tjalla varalda harjjanam lespalasj nissuna birra guhti lij gavadiddje, poasstavirgen ja dammpaduosston ja ienebuv. San viesoj 103 jage ja sujsta 6000 glassaplahta gavvanegatijvajs bahtsin. Akta dajs gavajs le dan jagasj Barjjasa avddabiellegavvan. Ietja gavan sujsta vuojnnep misjonerav Opdahl gassta ep la lagap diedojt gavnnam.

Guovvamanon 2010, oassen Same biejvijs Nuortta-Saltosamebiejve avvudallamijs, lij Roald E. Kristiansenin lagadallam misjonera Jens Kildala birra. Dat lagadallam prienntiduvva artihkkalin. Lij gus Jens Kildal avtagarddasasj jali sluogas misjavnnastratega. Kildal lij Thomas von Westena buoremus misjonerra ja sjattaj misjavna njunnjusattja sadjasasj sierra avdasvasstadusajn oatsodit Nordlanda nuorttalij guovlov.

Anna Gustafsson gatjat mij duodje le? Ienemus anedum duodje jarggalibme le samisk handverk. Valla le gus havsgarre duodje, le gus dat duojev dahkat? Mahtti gus sij gudi alla same doalvvot duodjemahtudagav vijddabut? Anna le soabmasij Divtasvuonan sagastam ietjas doktorgrada sosialantropologija ahpadusa aktijvuodan. Artihkkalin tjalla muhtem vasstadusajs majt le oadtjum..

Anne Silja Turija artihkal le giellabiesij birra, da 4 giellabiesijs ma li da guovte ma∫emus jagijt lahkam. Giellabiese li julevsame sagastalle nuorajda rijkajraja goappatjij bieles hiebadum. San bukta avddan jut ajvvalime li vuorbastuvvam ga nuora ietja li doajmmelisat siegen planimin ja tjadadimen. Artihkkalin avddanboahta nuoraj ietjasa savadusa mij gullu boahtteajge giellaajvvalimij sisanojda. Danna aj dagastuvva jus le mahttelis ada giellaarenajt asadit, duola dagu digitala teknologija ja sosiala mediaj adnema baktu.

Bruce Moren-Duollja bukta ada diedojt ieme diedoj sadjaj ietja artihkkalin same gielaj birra. San vuoset ierit ietjan jut same giela alla nav lahka suomagielajn ja alle-europalasj giela le vajkkudahttam ienebuv ga majt avddala lip jahkkam. Samegiela li adjaj ietja gielajt vajkkudahttam. Same gielajn li moadda grammatihkalasj vuoge ma li vuorjjasa alles varaldin, ja ma alu li gassjelisa tjielggit, ja majt gielladiedalasj teorija javlli ij la mahttelis. Same gielajn li avtalagasjvuoda, valla le val aj stuorra sieradusa ja Bruce Moren-Duollja tjoahkkajgassa same giela alla dialevta avtat gielas, valla le sierra giela. Barjjasa dajmadiddje gijtta Arrana radevaddev Asa Nordinav, guhti le viehkedam kvalitehtav barrajgahttjat ja svierigadaro artihkkalijda korrektuvrav lahkam.

Dåjmadiddje le Lars Magne Andreassen læhkám

 

Language Sami - SamiskLanguage Norsk - NorwegianLanguage English - Engelsk

Webshop

8270 Ájluokta/Drag
Tlf: +47 75 77 51 00
Faks: +47 75 77 51 01
E-post: poassta(alfa)arran.no